Puhkus põhjasaarel

Mäel sai töödatud 3 kuud. Lumelauaga sõitmist jäi oodatust vähemaks kuid siiski piisavalt. Lumi on teistmoodi, hommikul jää, päeval sulab suhteliselt vesiseks. See ka tekitas palju tööd labidaga. Veider, et labidatööks kasutatakse raskeid metall-labidaid. Lumepuhur on 1, mida võib kasutada ainult 4 autoriseeritud inimest :´D Veits veider tundus see süsteem seal mäel just töökorralduse suhtes. Aga nüüd kui see 3 kuud möödas, siis tegelikult on hea meel sellise töökogemuse üle. Töökaaslased olid ka vinged! Naljakas on meenutada asiaate ja indusi, kes esimest korda lund näevad ja siis otsustavad suusad alla panna ja otse mäest alla libiseda suht kiire hooga ning karjudes.. Või kui idiootne on inimestele seismist ja kõndimist õpetada, sest lume nägemine paneb lihtsalt asjad unustama :P

Puhkuse tripp oli seekord täiesti planeerimata ning iga päev mõtlesime lihtsalt edasi mis järgmiseks. Esimene peatus. seal vaatasime üle ranna, kus liiva soojendab maalõhe vms. Liiva sisse saab endale sooja vee "baseini" kaevata, milles vesi kuni 64 kraadi. Huvitav ;)

Teine peatus oli Cathedral Cove- lihtsalt ilus rand koobastega :)

Järgmiseks Aucklandi loomaaed- supper ;)

Siis suundusime Northlandi tripile- ehk põhjasaare põhjaosa. Palju ilusaid randasid, kuid kahjuks ilm oli veits pilvine. Samas on mõnus trippida hooaja välisel ajal, sest enamus kohtades siiski suhteliselt vähe inimesi ja ööbimiskohtade leidmine ülilihtne. Jalutasime jugade/koskede juures, mere ääres, paar mäkke matkamist.

Käisime hõõguvaid ussikesi koopas vaatamas. Päris põnev, neid leidub väidetavalt ainult Uus-Meremaal ja Austraalias. Elavad koobaste "laes", hõõgud neil saba, millega meelitavad toitu endale. Pimedas koopas üles vaadates tundub nagu tähistaevasse vaataks. Ussikesed ise üksteist ei salli, hoiavad sümmeetrilist vahet, huvitav.. Pilte ei lubatud teha :(

Kerikeri linnas käisime väikses sokolaadi vabrikus, kus käsitöö sokolaadi tehti. Lisaks jalutasime ajaloolises kohas. Naljakalt kuked ja kanad hängivad vabalt parklates..

Käisime kõige põhjapoolsemas punktis- Cape Reinga. Lihtsalt ilus.

Seal kandis ka suured liivavallid.

Siis tegime ühe peatuse Spirits Bay's. Ranna parkla oli kämpimise alal, kus oli üks auto. Kui sealt ära hakkasime sõitma, siis üks auto oma järel-kämpinguga oli kinni jäänud ja palus abi. Mees oli oma neljaveolise auto ja 3 tonni kaaluva kämpinguga päris korralikult mutta sõitnud. Palus, et me ta lähimasse asulasse aitaks. Meil auto päris korralikult kohvreid ja asju täis aga mahutasime ilusa labradori ja mehe siis ikka ära, Sõit kestis miskit umbes tund aega, polnud just kõige parem koht kus hädas olla, vedas, et me siis hingede lahte vaatama läksime ;) Igaljuhul sai mees endale motelli ikka toa ja kohalikult baaridaamilt sai ka info, kes traktoriga välja tõmbaks. Mees ise vinge, ettevõtja, kes reisib üle aasta juba oma koeraga kämperbussiga, naudib niisama pensionipõlve ning vahest täidab mõned kliendi tellimused neitis. Kurb on see kuidas Uus-Meremaal koertega on keeletud käia. Päris paljud pargid ja kämpingu platsid on keelatud koertele.

Tripp kestis umbes nädala, mis oli kuidagi väsitav :D ilusad kohad kuid palju sa ikka vaatad ja pildistad :P läksime tagasi Aucklandi, seal mõned päevad. Käisime vaatasime veeloomad üle. Pingviinid, haikalad, merehobud.. vinge!

Tripi lõpetasime oma ühes lemmikus "kodus" rannamajas. Saime paariks nädalaks tagasi imelisse elamisse, kus saab nautida mullivanni ja raamaturiiulit. Saatsime ära viisapikenduse avaldus- ehk läheb õnneks ja saab 3 kuud veel siin olla, saaks natuke sooja nautida.

Kuna olen laisk olnud ja varem ei avaldanud eelnevat juttu kuna pilte polnud lisanud, siis jätkan. Endiselt rannamajas Pukehina rannas. Tööd teeme kiivi teemal, natuke tuttavat ja natuke uut teadmist kiividest. Tööd on väljas kiivipõõsaste all ning vabrikus, kus hakatakse kiivi õietolmu purki koguma. Lisaks vabrikus töötavad paar inseneri, kes teevad aparatuuri, millega õietolm põõsastele pritsida vms.. Kui varem on kiivi töö tüütu ja igav olnud, siis praegune töökoht on mitmeid kordi parem. Olen saanud abistada vabrku koristamisel, inseneri abistamisel (isegi jootmist sai proovitud), ühe kasutusjuhendi kujundamisel sain kaasa mõelda.. Kui isas kiivitaime õied õige suuruse saavutavad, siis saab neid korjata ning ilmselt ka vabrikus abiks olla. Üks minu ülesandeid on kontrollida, kas õietolm on elujõuline. See käib siis õietolmu kasvatamise ning mikroskoobi all uurimise käigus. Saime ka tõestust, et tööd tuleb otsida otse ettevõtete omanikelt, vahendajad võtavad päris palju palgast enda tasudeks ning nn päkkerid saavad miinimum tunnipalga. Meie palk hetkel 22 taala tunnis (miinimum 17.70) ning kui saab isastaime õisi korjata, siis see arvutatakse tehtud töö alusel, millega on võimalik suuremaid summase teenida. 

Vahepeal sai 12 päeva elada majas, kus 4 magamistuba narivooditega ning ega midagi peale niisama ära elamise ei ole. Saime majas olla paar päeva kahkesi, aga hiljem elasime koos umbes 20 töökaaslasega. Inimesed toredad, aga ma ei mõista miks peaks karjas elama või ööbima mini autos, millel voodi sisse ehitatud. Lisaks muidugi ei mõista ma neid kraane ja dušše.. Igaljuhul, ei ole ma tavaline päkker ja vajan oma mugavust :D 

Oleme nüüd tagasi rannamaja allkorruse korteris ja naudin :)

Viisa sai pikendatud, nii et riigist ei aeta välja enne kui 10. jaanuar.