Viimased kuud Uus-Meremaal

Viimaseks töökohaks jäigi kiivifarm ning vabrik, kus purgis kiiviõietolmu toodetakse. Novembri alguses oli meeletult palju tööd. Paar nädalat sai kuu töötunnid tehtud. Väga väsitav kuid siiski palju uut ja huvitavat. Hommikuti pritsisime eelmisel aastal kogutud õietolmu avanenud õitele, õhtul oli töö vabrikus kuhu toodi isastaime õied sisse, mida meie siis masinatesse panime ning kuivatasime. Protsess ise tundus lihtne kuid masinad ilmselt vajavad head inseneri ja elektrikut. Minu peamine ülesanne oli sisse tulevate lillede kaalumine ning hiljem juba õietolmu puhastamine ja kaalumine ning pakendamine. Priit sai palju masinaid puhastada ning vahest ka kullerit mängida.

Detsembris tegime tööd õues. Priit oli traktoritel  niitja ning spreitaja. Mul oli palju erinevaid ülesandeid kiivi marjade ja taimedega seotud. Näiteks kiivimarjad peavad olema õige kujuga ning ilusa välimusega- kõik, mis ei vasta nõuetele peab ära lõikama. Kiivid ise olid juba oma tavapärases suuruses kuid vajavad palju edasi kasvamist just sisu poolest. Teine näide: taime tüve koort lõigatakse, et marjad saaksid rohkem vajalikku ainet kui juured, veits segane.. Siis kuna tegemist oli orgaanilise kiivikasvatusega, oli vaja putukatõrjet teha. Tööülesandeks oli eelmise aasta kiivimarja varre (mis nagu 2cm pikkune oks) ära lõikamine kuna yks putukas muneb oma munad sinna koore vahele. Siis tõmbasin ühe lille taimi välja. Seal kus need lilled polnud teretulnud olid omaniku kitsed, kes olid just väiksed kitsed saanud- võimas :)

Vahepeal olime sunnitud ka kolima. Õnneks läks hästi ja kolisime kõrvalmajja. Ehk endiselt maja rannas, kuid seekord oli ainult toa rent. Maja omanikuks oli 72 aastane hollandlanna, kes nooruses Uus-Meremaale kolinud. Väga entusiastlik ja positiivne naine, kes tegeles ka väikselt kinnisvaraga. 

Töö kõrvalt oli vaba aega väha kuid sai siiski korra Whakatanes käidud. Tegu väikse mereäärse linnaga, millest 40 km kaugusele merre/ookeani jääb üks aktiivsemaid vulkaane, kuhu sai ekskursioonile. Otsustasime siiski mitte minna. Järgmine päev otsustas vulkaan purskama hakata kuid kahjuks seda ette polnud teada ning turistid olid samal ajal saarel. Meie enda maja aknast oli vulkaani ja suitsupilve näha. Nii et olen vulkaani kõrval elanud. 

Tööd sai 3kuud tehtud ning aeg oli viimaseks puhkusreisiks. Seekord käisime Gisborne's, mis kummalegi mingit muljet ei avaldanud. Edasi Napier, mis meeletult armas linn ja üks minu lemmikumaid. Jõuludel käisime matkamas, kahjuks vihmane ilm ning õiget vaadet kätte ei saanud aga koht ise oli võimas- Bell Rock.

Teisel jõulupühal külastasime vanimat Uus-Meremaa vanglat, mis nüüd muuseumiks tehtud. Käisime minigolfi mängimas ja spas- õiget sauna igatseb meeletult :D Õhtul sõitsime kohta nimega Te Mata Peak- võimas vaade linnale.

Napierist edasi Taupo'sse, kus tegime pika jalutuskäigu Huka Falls'de juurde.

Õhtuks Hamiltoni. Järgmine päev juba Auckland ja nüüd tuleb asjade müümisega tegeleda. 

Näeme juba Jaanuaris Eestis :)